Neeme Väli. Juhan Hepner Meil on tohutult vedanud, ütleb 1991. aasta 20. augusti sündmustes osalenud kindralmajor Neeme Väli: „Kuidagi õiged inimesed olid õiges kohas ja võtsid vastu õigeid otsuseid.” Taasiseseisvumispäev on vist kõige vastuolulisem riigipüha meie kalendris. Miks? Jah, aga kui tagasi mõelda, siis see aeg oligi keeruline. Pean silmas ka poliitilist konteksti. Kui jätta kogu okupatsioon ja muu taust kõrvale ja mõelda, kuidas ühiskond end tundis, siis… See oli 1980ndate lõpp. Ühel hetkel oli tunne, et rahvas läks korraga hulluks. See oli ühiskonnas laiemalt tunnetatav, kuidas kõik piirid hägustusid, inimesed julgesid korraga ja järsku rohkem kui varem ning see, et samamoodi tundjaid oli nii palju – see omakorda julgustas kõiki. Saadi aru, et murrang on tulemas, see oli tunnetuslikult inimestes olemas ja selle lainega mindi iga päevaga sammuke kaugemale. Artikkel jätkub peale reklaami See oli üldine foon. Konkreetsemaks minnes oli ebaselge, milline tee valitakse. Kõik said aru, et tahame...

Foto: Andra Kirna Foto: Andra Kirna Septembris toimuv koolinoorte heategevuslik teatejooks kogub sel aastal annetusi, et täiendada Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) siseterviserada lasteosakonda paigaldatava helisummutava laadimisjaamaga. Intensiivse taastusravi tõttu on HNRKs ravil viibivate laste päevad tegevusrohked ja võivad kaasa tuua palju emotsioone, kuid praegu puudub lasteosakonnas eraldi rahulik paik puhkamiseks. Laadimisjaam võimaldab lapsel üksi või koos vanemaga heas mõttes peitu pugeda, valguse hämaramaks keerata, lemmikmuusikat kuulata või kosmoseprojektoriga tähistaevast vaadata. Teatejooks toimub 23. septembril üle Eesti kokku 27 eri paigas ja sellest saavad osa 5.–9. klasside õpilaste võistkonnad. Tasuta üritusel võitjaid ei selgitata, sest tähtis on osavõtt, liikumisrõõm ja ühin Artikkel jätkub peale reklaami Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse! Reklaam Source link

Illustratsioon: Karel Rahu Illustratsioon: Karel Rahu On inimesi, kes ei taha oma naabrusse elektritootmist, on neid, kes ei taha keemia- või lõhkeainetehast, on neid, kes ei soovi sinna üldse midagi peale lillede, liblikate ja kaunilt loojuva päikese. Ometigi on selge, et kellegi tagahoovis peavad olema ka need asjad, mis ei meeldi või võivad kätkeda ohte. Kõike ei saa rajada Ida-Virumaale aherainemägedele argumendiga, et seal on nagunii juba kole ja lagastatud. Seda ei tohi teha kasvõi ainuüksi julgeoleku kaalutlustel. Nii et pole parata, et kellegi tagahoovi rajatakse ka lõhkeainetehas, mis peab juba julgeoleku loogikast lähtudes asuma Venemaa piirist kaugel. Küsimus ei peaks olema, et kuidas teha nii, et see tehas ei tuleks Piirsallu. Küsimusi on tegelikult kaks: kuidas teha nii, et kogu tehasest lähtuv oht kohalikele oleks maksimaalselt maandatud, ning teiseks, et mida kohalikud vastu saavad. Esimesele küsimusele suudab kaitseministeerium päris hästi vastuseid anda, ilmutades ka üllatavat paindlikkust ja järeleandlikkust. Koh...

Täna hommikul veidi enne kella seitset sai häirekeskus teate, et Herjava külas põletatakse prügi ja naabruskond on suitsu täis. Päästjad leidsid suitsuallika, selleks osutus aeda raudtünni tehtud lõke, kus põletati maasikataimi. Päästjad selgitasid, et suits häirib naabreid ning inimene lubas edaspidi lõkke tegemiseks valida ilma, kui tuul ei kanna suitsu laiali. Artikkel jätkub peale reklaami Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse! Reklaam Source link

Kuula artiklit, 0 minutit ja 4 sekundit Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse! Reklaam Eelmine artikkelLääne Elu paberleht neljapäeval, 27. augustil Source link

Läänemaa valis aasta õpetajad Läänemaa aasta õpetaja tiitli sai Haapsalu kutsehariduskeskuse sotsiaalpedagoog Heidi Simisker, elutööpreemiad jagus seekord lausa kuuele koolmeistrile. Valge Daami kiirmaleturniir tuleb viiendat korda Laupäeval ja pühapäeval mängivad Haapsalu väikeses linnuses malet 30 kutsutud väga kõrgel tasemel sportlast. Neeme Väli: meil on vedanud Meil on tohutult vedanud, ütleb 1991. aasta 20. augusti sündmustes osalenud kindralmajor Neeme Väli: „Kuidagi õiged inimesed olid õiges kohas ja võtsid vastu õigeid otsuseid.” The post Lääne Elu paberleht neljapäeval, 27. augustil appeared first on Lääne Elu. Source link

Foto: ChatGPT Suvel tundub D-vitamiinist rääkimine sageli üleliigne. Päevad on pikad, veedame rohkem aega õues ning päikesevalguse toimel suudab organism D-vitamiini ka ise sünteesida. Sügise saabudes olukord aga muutub. Päevad muutuvad kiiresti lühemaks ning Eesti laiuskraadil ei pruugi päikesevalgusest enam piisata. Seetõttu tekib üsna loogiline küsimus: kas suvel kogutud D-vitamiini varudest võiks piisata kogu pimedaks aastaajaks? Artikkel jätkub peale reklaami D-vitamiini varu ei ole piiramatu D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mistõttu suudab organism seda teatud määral talletada. See ei tähenda aga, et mõnest päikeselisest suvekuust tekiks automaatselt varu, millest jätkub kevadeni. D-vitamiini tootmist nahas mõjutavad muu hulgas aastaaeg, kellaaeg, naha katmine riietega, nahatüüp ning see, kui palju inimene tegelikult õues viibib. Ka suvel võib eluviis mängida suuremat rolli, kui esmapilgul arvata võiks. Kui suurem osa päevast möödub kontoris, autos või siseruumides, ei pruugi organism saada päikesest nii palju D-vitamiini, kui pelgalt ilusa suveilma põhjal võiks eeldada. Eesti tingimustes muutub küsimus eriti...

Tagalaht. Malle-Liisa Raigla. Haapsalu linnavalitsus küsis Tagalahe seisundi parandamiseks raha projektist Blue Actions Banos, kuid ei saanud toetust. „Seis pole hea. Ei saanud tihedas konkurentsis positiivset otsust,” ütles Haapsalu linnapea Olavi Seisonen. Projektist saadava rahastusega oli linnavalitsusel soov süvendada Tagalahe laevateid ja vedada muda välja. Plaan oli süvendamistöödega alustada võimalikult kaugelt merelt ja minna nii kaugele kui jõutakse, kas Rannarootsi muuseumi, promenaadi hotelli või von Gerneti või kuursaalini. Süvendamise sooviti vesi lahes liikuma saada. Artikkel jätkub peale reklaami Seisoneni sõnul hoiab linnavalitsus nüüd silmad-kõrvad lahti ja võimaluse tekkides küsib järgmisest kohast Tagalahele raha. „Plaan on läbimõeldum kui kunagi varem,” ütles ta. Võimalust, et samast projektist veel rahastust küsida saab, linnapea tõenäoliseks ei pidanud, sest tegu on Euroopa Liidu rahaga ja seal algab peagi uus rahastusperiood. Haapsalu taotluse maht oli kaks miljonit eurot ja omaosalust ei olnud. Lisa Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse! Reklaam Source link

Illustratsioon: Karel Rahu Illustratsioon: Karel Rahu Sajand tagasi tehti Matsalus suuri pingutusi, et kaevata Kasari jõele sirge ja sügav säng ning kuivendada niimoodi ümbritsevaid luhtasid. Praegu on riigimetsa majandamise keskuse (RMK) eestvõttel kavas vastupidine: Kasarit püütakse jälle ajada käänuliseks ja kärestikuliseks, et jõel taastuksid lõhe ja meriforelli kudemiskohad. Projekt tundub mõnevõrra sarnane soode kuivenduskraavide sulgemise ja märgalade taastamise projektiga. Kunagi looduses inimkätega tehtud muutused on osutunud kas loodusliku mitmekesisuse, elurikkuse või planeedi tervise seisukohalt valeks ning nüüd püütakse päästa, mis päästa annab. Parandada eelkäijate vigu. Kasari uue sängi täisajamine ja ta täielikult kunagisse sängi suunamine on ilmselgelt rahaliselt üle jõu käiv plaan ka sedavõrd rikkale asutusele kui RMK. Pealegi võiks suure muutuse tagajärg olla ettearvamatu ja avalduda täies mahus alles kümnendite pärast. Sestap tehakse väikesi muudatusi, näiteks sokutatakse voolusängi keeriste ja kärestike tekitami Artikkel jätkub peale reklaami Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse! Reklaam Source link

The post Oru kultuurisaal sai uue juhi appeared first on Lääne Elu. Source link