
Nutiseadmed ja tehisintellekt ning kõik sellega seonduv on tulnud, et jääda. Tõenäosus, et noor põlvkond kasvab nutivabalt üles, on sama suur, kui et Kungla rahvas napsab Donald Trumpi eest Panama kanali endale.
Teisalt ei saa kuidagi silmi kinni panna tõsiasja ees, et nutitelefonis ja sotsiaalmeedia ekraanide ees veedetud ülearusel ajal on negatiivne mõju lapse või noore õpitulemustele, une kvaliteedile, liikumisaktiivsusele, silmanägemisele ja käitumisele. Lapsed on haavatavamad kui suured, sest nende aju kontrollmehhanismid pole veel välja kujunenud. Mõned uurijad on nutiseadmeid võrrelnud lausa uue narkootikumiga.
Ajal, kui näiteks Rootsis ja Hollandis on nutiseadmete kasutamine koolides riiklikult reguleeritud ning Soomes ja Lätis on vastavad seaduseelnõud ettevalmistamisel, käib meil alles arglik arutelu selle üle, kas riik peaks siin üldse midagi tegema. Või siis püütakse koera saba jupphaaval raiuda. EKRE pakkus näiteks riigikogus Varro Vooglaiu isikus välja eelnõu, mis piirab sisu, mida noor inimene tohib sotsiaalmeedias näha.
Artikkel jätkub peale reklaami
Keskerakond jälle tahtis kohustada valitsust vi
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Reklaam