Rakvere on oodanud muusikamaja rajamist aastakümneid, sest linnas polegi olnud ühtegi suurema saaliga korralikku kontserdipaika.
Rakvere muusikamaja Ukuaru avati, olles oodatud juba aastakümneid, ja see on linna jaoks sajandi tegu. Avamisel esines Tallinna kammerorkester, kõlasid Arvo Pärdi ja Astor Piazzolla teosed. Avakontserdil osalesid ka solistid Hans Christian Aavik ja Kaspar Uljas. Michael Pärt ütles, et muusikamaja avamine on nende perele tähtis. Hoone ehitus sai võimalikuks seadusemuudatuse tõttu, kuna kultuurkapital sai Rakvere projekti rahastada. Linnapea Triin Varek rõhutas, et muusikamaja rajamine on olnud kui unistuse täitumine. Ehitus läks maksma 22 miljonit eurot ning hoone õnnistasid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Viru praost Tauno Toompuu.
Kui Arvo Pärdile pühandatud muusikamaja Ukuaru avamisele kutsutud külalised olid Fratrese saalis kohad sisse võtnud, sisenes saali tagumisest uksest poiss jalgrattaga. Ta lükkas oma sõiduriista käekõrval läbi saali lava kõrvale ning sammus edasi klaveri taha. Rakvere muusikakoolis õppiv tillukese Kullenga küla poiss German Roditšenko esitas “Ukuaru valsi”, mis tormilise aplausi saatel vastu võeti.
Lava kohal ekraanil kõrgus montaaž, millel kujutati Rakvere keskväljakul seisvat skulptuuri “Poiss jalgrattaga muusikat kuulamas” ja selle kõrval maestro Arvo Pärti jalgrattaga.
Kuigi heliloojat ennast talle pühendatud muusikamaja avamisel polnud, oli ta siiski kohal. Arvo Pärdi poeg Michael Pärt rääkis, et isa naljatleb uudisteoste kohta alati, et ei tea, kas sündis poiss või tüdruk. Ja lisas, et aeg näitab. Sama on Michael Pärdi kinnitusel ka Ukuaru muusikamajaga. “Täna on muusikamaja Ukuaru sünd, hakkame suure huviga vaatama, kuidas see laps hakkab kasvama,” lausus ta. Michael Pärt kinnitas, et Ukuaru muusikamaja avamine tähendab kogu nende perele väga palju.
Rakvere linn astus tema kinnitusel julge ja muljet avaldava sammu! “Müts maha!” ütles Michael Pärt ning lisas, et nii Rakvere linnal kui ka selle ümbruskonnal on nüüd suuremad võimalused end esitleda.
Hoone õnnistasid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Viru praost Tauno Toompuu. Peapiiskop meenutas, et selles joones on olnud koht nii pühale kui argisele, viidates tõigale, et kirikuks ehitatud hoones on aastakümneid olnud spordisaal.
Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa rääkis, et kultuurkapitali raha on läinud igati õigesse kohta. Samas nentis ta, et kultuurkapital on tegelikult vaid kassa ning tema ise seega kassapidaja.
Ehituseks muudeti seadust
Allikmaa meenutas, et Rakvere muusikamaja rahastamiseks muudeti seadust, sest vastasel korral oleks tulnud ehitamist oodata veel paarkümmend aastat. Nimelt nägi kehtinud seadus ette, et kultuurkapital tohib korraga rahastada vaid kahe riiklikult tähtsa kultuuriobjekti rajamist ning seda pingerea alusel. Rakvere oli aga Tartu südalinna kultuurikeskuse ja Narva Kreenholmi kultuurikvartali järel pingereas kolmandal kohal.
Kultuurkapitali juht kiitis ka ehitajat Revin Gruppi. “Tavaliselt kipub taoliste suurte hangete puhul ehitus ikka kavandatust kallimaks minema ja tähtajad kipuvad venima, aga saime plaanitud 22 miljoni euroga hakkama ja objekt anti üle õigeaegselt,” rääkis ta.
Rakvere linnapea Triin Varek ütles, et teekond, mis on tulnud läbida Ukuaru avamiseni jõudmiseks, on lihtsalt ime ja aastakümneid kestnud unistus on lõpuks teoks saanud. Ning tegu on otsekui sünnipäevakingiga, sest tänavu möödub 800 aastat Rakvere esmamainimisest.
Rakvere kultuurikeskuse direktor Kerttu Orro ütles, et muusikamaja on tehtud südamega ja südamega tehtud asjadel on eriline energia. Ta tõdes, et avamisel ei ole valmis maja, vaid tegemist on alles teekonna algusega.
Muusikamaja avakontserdil esines Tallinna kammerorkester Kaspar Männi juhatusel, kõlasid Arvo Pärdi ja Astor Piazzolla teosed. Solistideks olid Hans Christian Aavik viiulil ja Kaspar Uljas bandooniumil.
Kui orkester oli lõpetanud, tulid õhtujuhid Harriet Toompere ja Ülle Kaljuste lavale lõõtspillidega ja lõid uuesti kõlama “Ukuaru valsi”. Mõne aja pärast liitus nendega Kaspar Uljas oma märksa eksootilisemal “lõõtspillil”, seejärel Hans Christian Aavik viiulil ja lõpuks kogu orkester.
Dirigent Tõnu Kaljuste leidis pärast avakontserti, et tegemist on suurepärase kontserdipaigaga. “Saali peab nüüd hakkama häälestama, et kõigega kohaneda,” tähendas ta. Kaljuste sõnul on Ukuaru rajamisel tehtud ära vägev töö.
Hans Christian Aavik kiitis samuti saali, nimetades seda suurepäraseks. “Väga lihtne oli mängida ja atmosfäär oli Arvo Pärdi muusika jaoks kohane,” sõnas tänavu riikliku kultuuri aastapreemia pälvinud viiuldaja.
Endine peaminister Jüri Ratas kinnitas, et on viibinud kogu teekonna juures nii valitsusjuhina kui riigikogu liikmena. “See on ülisuur asi, mihu arvates Rakvere jaoks sajandi tegu,” lausus Ratas, kes lubas Ukuarusse kindlasti tagasi tulla. Ning mitte ainult ühe korra.
Eriline asukoht
Rakvere Pauluse Vabaduskirik, kuhu muusikamaja rajati, pühitseti 16. juunil 1940. Järgmisel päeval sisenesid Eestisse Nõukogude Liidu väed. Kirik tegutses hoones kuni 1951. aastani, seejärel sai hoonest spordisaal. Kui Eesti taas vabaks sai, tagastati hoone Kolmainu kogudusele, kes müüs selle aastal 2016 80 000 euro eest Rakvere linnale.
Juba 2009. aastal korraldas Rakvere linn rahvusvahelise arhitektuurikonkursi kirikusse muusikamaja rajamiseks. Konkursi võitis kavand “tintin’na:buli”, mille autoriteks Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar ja Anne Kose. Võidutöö sai ka ehitusprojekti aluseks.
Kultuurkapital kinnitas Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks 2021. aastal, ehitus algas 2023. aasta lõpul, nurgakivi pandi pidulikult maestro Arvo Pärdi sünnipäeval 11. septembril 2024 ning siis avalikustati, et maja nimeks saab Ukuaru, mis tekitas päris palju poleemikat ja vastuseisu.
Kultuurkapital toetas hoone ehitamist 21 miljoni euroga, ehitushanke maksumus oli vaid veidi suurem. Küll aga tegi linn kulusid alates projekteerimisest kuni mööbli ja sildimajanduseni ning need ulatuvad kokku mitme miljoni euroni.
Juba järgmisel kolmapäeval 4. veebruaril antakse Ukuaru muusikamajas üle tänavused Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad.
